Tere. Võtsime kassi 5 aastat Olivellist tagasi ja olen korduvalt mõelnud hoiatuse postitada.. Nüüd aga leidiski Coco enda traagilise lõpu ja ei tahaks, et keegi teine sellist südamevalu läbi elaks.
Coco oli must exotic. Kui talle Annelinna järgi läksin šhokeeris mind kasse täis korter, hingetuks võttev uriini hais. Üllatuseks veel, et kassidel polnud tol ajal liiva liivakastis ja “aretaja” tegi näo, et see on jumalast normaalne. Tahtsin endale nii väga kassi, et ignoreerisin seda. Esimene viga.
Coco terviseprobleemid algasid peagi, leidsin end temaga pidevalt loomakliinikus. Hingamisprobleemid, millele ei saanudki lahendust. Lisaks öeldi, et Cocole peaks tegema ka silmalau opi, et ta karv sarvkesta ei vigastaks ja ta pimedaks jääks. 2018 lõpus opereeriti tal düsplaasia tõttu mõlemad puusad. Sellele eelnesid valuvaigisti kuurid, taastumine võttis palju aega. Korraks tunduski, et nüüd on hädad läbi.
Siis aga hakkas tal tekkima seljale kõõm ja viimased aastad ta ise enda tagumise otsaga hakkama ei saanud. Teda tuli pidevalt kammida, pesta ja hooldada, et ta uriini ja kaka järgi ei haiseks. Kuivanud junne leidis elamisest pidevalt ja sellest ma tõesti enam puudust ei tunne.
Nüüd, nädalavahetusel, leidsime ta liikumisvõimetult ja väga suures valus. Selgus, et ta selgroog oli luustunud ja katki ka. Kusjuures nägin juba märke ja ilmselt oleks jälle arstile temaga läinud. Eeldan, et see murd juhtus joostes, sest tal polnud kuskilt kukkuda. Ta oli vaid 5-aastane ja keha juba ütles üles. Ta oleks tahtnud joosta, ronida, mängida aga ta oli selleks lihtsalt liiga haige. Otsustasin, et ei hakka teda enam lappima, arst ütles, et tahtlikku reaktsiooni enam tagajalgades polnud ja pidin otsustama ta magama panna. Mind lohutab see, et vähemalt tal pole enam valus.
Väga kurb eksistents. Kui mul oleks olnud tollel ajal sellist infot ja teadmisi, poleks kunagi sellist valikut teinud!
Loodetavasti aitab mu postitus kedagi. Aitäh lugemast.
Coco oli must exotic. Kui talle Annelinna järgi läksin šhokeeris mind kasse täis korter, hingetuks võttev uriini hais. Üllatuseks veel, et kassidel polnud tol ajal liiva liivakastis ja “aretaja” tegi näo, et see on jumalast normaalne. Tahtsin endale nii väga kassi, et ignoreerisin seda. Esimene viga.
Coco terviseprobleemid algasid peagi, leidsin end temaga pidevalt loomakliinikus. Hingamisprobleemid, millele ei saanudki lahendust. Lisaks öeldi, et Cocole peaks tegema ka silmalau opi, et ta karv sarvkesta ei vigastaks ja ta pimedaks jääks. 2018 lõpus opereeriti tal düsplaasia tõttu mõlemad puusad. Sellele eelnesid valuvaigisti kuurid, taastumine võttis palju aega. Korraks tunduski, et nüüd on hädad läbi.
Siis aga hakkas tal tekkima seljale kõõm ja viimased aastad ta ise enda tagumise otsaga hakkama ei saanud. Teda tuli pidevalt kammida, pesta ja hooldada, et ta uriini ja kaka järgi ei haiseks. Kuivanud junne leidis elamisest pidevalt ja sellest ma tõesti enam puudust ei tunne.
Nüüd, nädalavahetusel, leidsime ta liikumisvõimetult ja väga suures valus. Selgus, et ta selgroog oli luustunud ja katki ka. Kusjuures nägin juba märke ja ilmselt oleks jälle arstile temaga läinud. Eeldan, et see murd juhtus joostes, sest tal polnud kuskilt kukkuda. Ta oli vaid 5-aastane ja keha juba ütles üles. Ta oleks tahtnud joosta, ronida, mängida aga ta oli selleks lihtsalt liiga haige. Otsustasin, et ei hakka teda enam lappima, arst ütles, et tahtlikku reaktsiooni enam tagajalgades polnud ja pidin otsustama ta magama panna. Mind lohutab see, et vähemalt tal pole enam valus.
Väga kurb eksistents. Kui mul oleks olnud tollel ajal sellist infot ja teadmisi, poleks kunagi sellist valikut teinud!
Loodetavasti aitab mu postitus kedagi. Aitäh lugemast.