Mul suur mure,kuna minu kass sattus sinna varjupaika,kuna läks jooksu ja kui me talle sinna järgi läksime,siis meie kassi iseloom oli täielikult muutunud.Kui ennem meie kass oli poolmetsik,ei meeldinud kui teda sülle võeti,ei meeldinud pikkalt,kui temale pai tehti,kohe näitas koha kätte jne jne...nüüd peale seda varjupaika on meil sülekass tagasi tulnud,nii kui natuke kõvemat häält kogematta teen,siis on nii alandlik,kohe vastu põrandat ja kõrvad vastu pead ,ei meeldi pimedus ja ei meeldi üksi olla...meil pole kunagi sellist probleemi pimeduse ja üksi olemisega....Ühesõnaga ennem oli mul iseloomuga ja iseseisev kass jne ...kui kellegil on sama probleem olnud,siis andke tead ja kuidas olete nendest hirmudest üle saanud...Mul on kassist nii kahju ,et nutt tuleb peale,et kuidas saab üks varjupaik nii satistlik olla,see koht tuleks kinni panna,see pole mingi varjupaik vaid piinakamber....
↧